Ivan Krõlovi valm „Rohutirts ja Sipelgas“ on mulle tuttav juba kooliajast. Aga paralleel jõulupeo planeerimisel on täitsa tuntav.
Nimelt enamus nendest, kes olid endale teinud plaanid detsembril 2020 korraldada ettevõtte suurejooneline jõulupidu ja seda kahjuks korraldada ei saanud, on oma broneeringud kandnud üle 2021 detsembrikuusse. Ehk võiks ju arvata, et täna on detsembris korraldatavale jõulupeole vabalt valida kõike, mida hing ihkab, siis kahjuks see nii ei ole.
Ehk siit soovitus, võta meie tiimiga ühendust ning me koostame teile parima lahenduse, valime vastavalt ideekontseptsioonile sündmuspaiga ja koostame programmi. Teie ainult ütlete, millal on vaja kutse välja saata ning saate nautida pidu.
Kui teil on aga kirge ja aega kõike ise korraldada, siis tehke kiiresti järgnevad broneeringud:
- Peokoht
- Ansambel
- Õhtujuht ning teemakohane üllatusesineja
Kui need toimingud on tehtud, võib sisule hakata mõtlema alles septembris ning praegu lugeda väikese muigega suunurgas Ivan Krõlovi valmi „Rohutirts ja Sipelgas“. Või kui eelistate liikuvat pilti, siis võib vaadata ka selle loo õpetlikku multifilmi
P.S. eks see sama loogika kehtib ka teiste ürituste korraldamisel, et varajane planeerija saab asju rahulikumalt võtta
ROHUTIRTS JA SIPELGAS
Terve suve läbi lõõris
Laulu rohutirtsuke;
Et ilm sügisele pööris,
Ta ei pannud tähele.
Selgeid päevi polnud enam,
Põldu laastas surma hool,
Kus tal suvel kõige kenam
Valmis oli laud ja tool.
Mööda kõik, ning kare tali
Näljahäda ühes tõi;
Lõpnud tirtsul laulu-heli,
Hõisata ei enam või;
Ja kes tahaks lustida
Laulda tühja kõhuga?
Viimses hädas hakkab tema
Sipelgale kõnelema;
“Kulla kallis naabrike,
Näita heldust minule,
Armul üle talve sa
Toida mind ja soojenda!”
– “Vader, see on naljakas:
Kas siis suvel sugugi
Sina ööd ei teinudki?”
Räägib talle sipelgas.
– “Miks ei teinud, naabrikene!
Pehme muruheina sees
Hoolelikult, kallikene,
Töötasin kui tubli mees:
Terve suve läbi oli
Laululugu minu püüd.”
– “Laulsid sa? – Noh, see on nali,
Nii siis mine – tantsi nüüd!”
Allikas: Postimees nr 12, 16. jaanuar 1892, lk 2.
Tõlkinud: Krõlovi järele M. Pukits.