On hakanud levima jõuline arvamus, et üritused on just see kanal, mille kaudu saame ellu viia ESG eesmärkide täitmist. Ehk siis käes on lugude jutustamise aeg. Head lugu on alati hea lugeda ja kuulata. Siiski on head lugu mõnus kuulata niikaua, kuni tegemist on ilukirjandusega. Kui lood on pärit pärismaailmast, tahan olla allikakriitiline, sest muidu läheme demagoogia libedale jääle. Nimetagem neid demagoogiahõngulisi lugusid linnalegendideks – kõlab natuke salapärasemalt.
Toon ära paar linnalegendi, millega oleme viimase aasta jooksul kokku puutunud ja mis on päris mõtlemapanevad.
Vaadates ja kuulates, millest tavaliselt räägitakse kestliku ürituse korraldamise üle arutledes, siis suuremaid teemasid on ühekordsed nõud ja kõrred. Arutelude taustaks on linnalegend: „Kui eemaldame ürituselt ühekordsed nõud ja kõrred, on planeet päästetud.“ Loomulikult on õige, et ühekordsete nõude koht ei ole kestlikult korraldatud üritusel, aga õige on ka see, et ainult kirglikult takerdudes ühekordsete nõude teemasse, jäävad paljud teised teemad tagaplaanile (mina tahaks siia kirjutada tahaplaanile, aga ega ma tegelikult ei tea, kumb on õige). Ja kahjuks on olemas palju suurema jalajäljega teemasid. Lihtsalt ühekordsete nõude teemaga on kõige kergem tegeleda.
Blogipostituste pealkirjana kõlab väga hästi: „Kõige kestlikum üritus on ära jäänud üritus!“ Aga kas keegi tegelikult ka usub, et pidutsemine inimeste tegevuste nimekirjast kaob? Mina ei usu. Mulle pigem on jäänud mulje, et üritustel käimine on lõõgastava toimega ja seda me ju vajame kõik. Ehk siis selline linnalegend, et jätame kõik ära, ei ole usutav. Pigem tuleb korraldada üritus kestlikult ning inimesed saavad pidutseda ja keskkond on ka hoitud.
Valusamaid linnalegende on see, et kohe kui hakkame tegelema kestlikule üritusele mõtlemisega, siis on ürituse eelarve lõhki. Tegemist on kindlasti valearvamusega, sest on väga palju tegevusi, mida me teeme kõik ja mis tagavad juba osaliselt kestliku ürituskorralduse. Parim näide on prügi sorteerimine. Lisaks on palju tegevusi, mida me tegelikult korralduses ei näe, ehk see, mida teevad partnerid – toitlustuses (jäätmeringlus jne.) või kujunduse ja tehnikapartnerid, kes välistavad ühekordseks kasutuseks vaibad, kujundused ja muu selline. Nõustuda saab selle osaga, et on tegevusi, millega kaasnevad lisakulud, aga on olemas erinevaid variante, kuidas olukordi lahendada.
Eks neid linnalegende on veel, aga ega kõike maksa ka kuulata, mida kuuled.
Mõnusat kestlikku pidutsemist!
Olavi Ruhno
P.S. Kui on soov arutleda kestliku ürituse korralduse teemadel, siis kirjuta mulle olavi@wowevents.eu – arutame asja. Ja arutamine ei maksa midagi.