Enne, kui midagi korda hakata tegema, on vaja mõista, mis asi see on, mida me parandama hakkame. Sisekommunikatsioon – iseenesest mõistetav ja kõigile arusaadav. Aga millest me tegelikult räägime, kui me räägime sisekommunikatsioonist?
Kõigepealt kommunikatsioon. Ükskõik millist definitsiooni me vaatame, tegemist on jagamisega- või suhtlusega kahe poole vahel. Poolteks võivad olla: mina ja teised; sisemine ja välimine; privaatne ja avalik. Sisekommunikatsiooni puhul on tegemist suhtlusega organisatsiooni sees.
Ehk kokkuvõtlikult me tegeleme sisekommunikatsiooni puhul suhetega.
Suhete:
- Loomisega
- Hoidmisega
- Arendamisega
- Analüüsimisega
Selleks aga, et üritus täidaks oma eesmärki, peavad olema sisekommunikatsiooni-plaanis olevad eelnevad tegevused tehtud ja tehtud hästi.
Eelnevad etapid on:
Kellele me ürituse korraldame?
Vastus ei saa olla lihtalt, et meie meeskonnale. Vajalikud on ka palju muid näitajaid osalejate kohta, sest see aitab meil täpsemalt korraldada sobiv sündmus
Miks me seda üritust korraldame, ehk mis on sündmuse eesmärk?
Millise sõnumi me soovime osalejatele anda?
Tegemist on ju ikkagi kommunikatsioonivahendiga ja me anname sündmusega edasi sõnumi. Kui tundub, et teil sõnumit pole, siis kõik see mida ja kuidas te sündmusel teete, ongi sõnum. Sellepärast on põhjendatud küsida sündmuse sisu kõigi detailide kohta, miks just see artist, kujundus või söök on valitud.
Kokkuvõtlikult, küsige endalt iga sündmuse detaili üle otsustades:
- Kas see aitab meil eesmärgi saavutamisele lähemale liikuda?
- Kas see annab meie osalejate puhul soovitud tulemuse?
Mõnusat korraldamist,
Olavi Ruhno