Virgo Jaani
Loovjuht
Avaldasime natuke oma mõtteid Best Marketing’is ja artikli nimeks sai intrigeeriv “Töötaja kaaslane on sündmusel olulisem kui töötaja ise”.
Rõõmsat lugemist.
Kuidas väikesel üritusturundusfirmal on võimalik tänases turusituatsioonis ellu jääda?
Üritusturundusfirma on väga vale sõna. Me nimelt ei korralda üritusi, oleme ikkagi sündmusturundus agentuur ehk siis sündmusi korraldav ettevõte. Ja seda juba 11 aastat. Eelmisel aastal tähistasime esimest tõsiseltvõetavat tööjuubelit.
Milline vahe on siis üritusel ja sündmusel?
Naljahambad ütlevad, et üritus – see on ju luhtunud katse. Kes siis ikka tahab olla luhtunud katsete agentuur olla, sest siis oleks ju hea öelda, et näed üritasite, aga ei tulnud välja…
Muidugi võib selle sõnastuse kallal norida.
Inglise keeles on event-marketing ehk otsetõlkes ikka üritusturundus. Aga tõsiselt võttes, üritus on nagu sõbra sünnipäev. Sündmus on ikka eesmärgistatud tegevus mille käigus viiakse sõnum sihtgrupini.
Kas siis tihti juhtub, et ei tule välja?
No eks tegijal ikka juhtub ja igal heal sündmuse korraldajal on ka omad õpikulood, millest on õpitud. Kuid ma ei saaks öelda, et meil neid nii palju oleks, et meie firma CV-d hakkaksid rikkuma. Ja eks oluline on ka see, et kui ka läheb midagi plaanitust väheke teistmoodi, siis keegi sellest aru ei saaks. Seega, peavad sellises situatsioonis olema kiire reageerimisvõimega kõik osapooled. Aga selleks ongi meie korraldusmeeskonnas alati proffid.
Kui suur on Teie meeskond?
Igapäevaselt on meil palgal 4 inimest. Aga vastavalt sündmusele liituvad meie meeskonnaga eri alade spetsialistid, sest kõiki inimesi igapäevaselt palgal hoida pole lihtsalt mõistlik.
Kui palju on muutunud tellija profiil?
Võib öelda, et kui varem oli sageli sündmuse tellijaks firma sekretär, paremal juhul turundusosakond, siis nüüd on asjad jõudnud sinnamaale, et järjest enam istuvad laua taga ka ettevõtete juhid ning võimalusel ka omanikud. Ja nagu üks klient ütles väga tabavalt „me tahame, et üritusel oleks oma/meie nägu“. Et sündmuse idee ja kontseptsioon ei oleks võetud riiulist. Seda ilmselgelt seetõttu, et sündmus kui kommunikatsioonivahend või töövahend on vaieldamatut kõige kallima kontaktihinnaga turunduskanal ning see väärib panustamist. Väärib suisa nii palju panustamist, et laua taha istuvad tippjuhid sündmuse juba algse planeerimise staadiumis, et koos selgeks teha milline pakutud lahendus on parim.
Mida sa pidasid silmas, et sündmus ei oleks võetud riiulist?
See on trend, mis ikka aeg ajalt turul välja ujub. Kus firma, kes on tellinud enda jaoks suure sündmuse, saab hiljem teada, et tegelikult on olnud tegemist juba varem toimunud ürituse koopiaga. Kellegile kuskil on see kontseptsioon juba varem maha müüdud ja ära tehtud. Loomulikult on selliste sündmuste juures hea see, et ämbrisse astuda ju ei ole enam võimalik, kuna kõik on juba läbi proovitud ja ära testitud. Meie arvates aga ei ole tegemist ausa lähenemisega. Ükskõik kui suur või väike on partner, on tema jaoks kindlasti tegu suure sündmuse ja suure rahaga kui ta on endale appi palganud sündmusturundusfirma.
Partner, kas see on alternatiivne sõna kliendile, nagu sündmus üritusele?
Klient või tellija, see on kuidagi natuke imelik sõna, vähemalt meie jaoks. Meil ei ole pikemat aega juba kliendid, meil on eelkõige partnerid. Ehk iga hea sündmus algab partnerlusest ja sellest, et laua taga istuvad eelkõige võrdsed partnerid. Ja kindlasti on toimunud trendides ka see muutus, et ka kliendid eelistavad pikaajalisi partnereid. See on nagu püha abielu, eelistatakse ikka neid, kellega „klapib“.
Kas sul on mõni hea näide?
Näitena võin tuua juhtumi, kus tegime pikaajalisele partnerile kaks pakkumist. Ühe sellise lihtsama ja täpselt etteantud eelarvesse, millega sai edasi anda sõnumit, mida sooviti. Selle saatsime ka firmale tutvumiseks.
Teine pakkumine oli meil endi peas valmis mõeldud, huvi pärast olime isegi eelarve numbrid kirja pannud kuid eelarve erines plaanitust tervelt 30%. Kuna meil on selle firmaga igati aus suhe, teadsime, et nad on küsinud võrdleva pakkumise ka ühelt teiselt firmalt.
Ja millega see kõik lõppes?
Ühe laua taga istudes saime aru, et eelarvesse kirjutatud sündmus ei ole päris see, mida laua taga istuvad tippjuhid ootasid. Kuigi tegu oli väärika ideega ka nende jaoks ning kandis kõiki püstitatud eesmärke. Siiski tahtsime rääkida ka lahendusest, mis eelarvesse ei mahu aga võiks kliendile anda oluliselt paremaid tulemuse läbi oma lahenduse uudsuse.. Seega tõime välja alternatiivse idee koos hoiatusega, et etteantud eelarvega me sel juhul hakkama ei saa. Idee „osteti“ kohe ära, leiti juurde raha ja kõik õnnestus suurepäraselt.
Kas selline idee tähendab siis kindlasti moodsat 3D või mõnd muud ekstreemset lahendust?
Need lahendused on kindlasti head ja huvitavad. Aga iga asi töötab omal kohal. Kindlasti
liigub turg selles suunas, et kliendid vajavad erinevaid AR ja 3D lahendusi. Samas kulu, mis nendega kaasneb, peab olema selgelt põhjendatud ning partnerile arusaadavalt ära näidatud kuidas panustatu tagasi tuleb. See aeg on ilmselgelt läbi, et poisid teeme lihtsalt midagi väga kihvti, lihtsalt midagi sellist, mis oleks väga äge ja teeme sellepärast, et „linnuke“ kirja saada. Päeva lõpuks loevad kõik tegijad raha ja mõõdavad tulemusi.
Kui palju siis reaalselt sündmuse järgset müügitõusu mõõdetakse?
Ega meie alati ei saagi teada kui palju ja mida täpselt mõõdeti. See on paljuski sõltuv tellijatest, kes mida mõõdavad. Aga see, et müügitõusu mõõdetakse on teada. Mõne firmajuhi jaoks on väga suur tulemus ka see, kui ta saab sündmusele kohale inimesed, kes muidu sellistel sündmustel lihtsalt ei käi. Ja eks selline tulemus ole ka meie jaoks tunnustus omaette.
Heale juhile võiks ka tema meeskond olla nagu teine pere. Pole ju saladus, et sageli veedavad juhid oma meeskonnaga koos rohkem aega, kui oma perega, kui öötunnid välja jätta.
Kui suur see firmajuhi pere tegelikult on?
Eestis seda lähenemist väga sageli küll ei kohta, aga tegelikult võiks öelda nii, et töötaja kaaslane on korraldatud sündmusel firmajuhile palju olulisem, kui töötaja ise. Põhjus on lihtne. Me kõik võtame oma töö koju kaasa ja sellega teeme oma perest ka tööandaja pere.
Kui töötaja pere ei mõtle kaasa ja ei aita töömuresid leevendada, siis tulevad need võimendatult tööle tagasi ja see on halb. Sellepärast peaks sündmusi korraldav meeskond esmajärgus mõtlema töötaja kaasale, kuna see võib olla ainus koht, kus ta saab natukene “võlga tagasi osta”.
Kuhu Te edasi soovite areneda?
Kui ütleks sellise klišeelause, siis eesmärgiks ei ole meil olla turu liidrid. Tahame hoopis olla parimad partnerid oma partneritele ja ega me turuliidriteks ei pürgigi. Kui mina olen agentuuri tegevjuhtimise kõrval olnud tegev ka meie järelkasvu harimisel, siis partner Virgo Jaani on aktiivne pulmade korraldaja ja vedaja. Seega, oleme parem agentuur müügimahult väljaspool TOP 3, aga oleme väga head.
Avaldatud artikkel asub siin: http://www.best-marketing.ee/article/2013/4/18/wow-events-tootaja-kaaslane-on-sundmusel-olulisem-kui-tootaja-ise