Vahest ikka küsitakse, et mis on ürituse korralduse kõige olulisemad punktid, millele peab tähelepanu pöörama. Loomulikult peitub saatan detailides aga siiski on üks oluline põhimõte, mida tuleb kava koostamisel jälgida:
Leiba ja tsirkust, ja kindlasti selles järjekorras, sest tühja kõhuga ei 
taha keegi tsirkust vaadata ja vahet pole, kui hea see tsirkust on.
Kõlab ka natuke targutamisena aga mis selle taga tegelikult on.
Sündmuse külastajad on harjunud, et kodus ei pea kõhtu täis sööma ja kui sündmusele tullakse, siis saab süüa. Ja mitte ürituse lõpus vaid ikka kohe. See on levinud ootus.
Ajaliselt võiks seda kirjeldada nii, et süüa peaks saama mitte hiljem, kui ca 30 minutit peale sündmuse algust. Kui teie tegevusplaanis on tegevusi, mis kestavad kauem, kui 30 minutit, peaksite alguses koos tervitusjoogiga andma mingi suupiste, et esialgset nälga natuke ära petta. Suupiste suurus sõltub, kui pikalt plaanite venitada enne sooja söögi juurde lubamist.
Kui me sellele reeglile ei mõtle, siis juhtub midagi sellist, et peale poole tunni möödumist hakkab rahvast vaikselt nihelema ja sumisema. Ja kui teie ürituse jaoks on tegemist näiteks oluliste inimeste tänamisega, siis see näeb välja väga ebameeldiv nii osalejate jaoks kui ka tänatavate jaoks, kes peaksid saama kogu tähelepanu.
Üks viga, mille võib siin olukorras veel teha, on lubada inimesed sööma noa ja kahvliga sööki ja siis alustada tänugalaga. Siis tulemus on praktiliselt sama, mis eelmises kirjelduses, sest tänugala toimub nugade kahvlite klõbinal ja sumin tekib sinna juurde automaatselt.
Tegemist pole millegi uuega vaid juba ammu paika loksunud alus põhimõttega, mida oleme korranud ka varasemates postitustes erinevate nurkade alt. Ühe näitena on seda kirjeldatud ka videos „Üritusturundus ja gladiaatorid“
Mõnusat korraldamist